Perioodiline paastumine

juuli 13, 2018


Kas enda "näljutamine" paar tundi päevas või paar päeva nädalas saab olla tervislik? Uuringud näitavad, et jah, perioodiline paastumine (intermittent fasting) võib olla kasulik nii meie tervisele kui pikaealisusele. Lisaks on see suurepärane viis kaalu langetamiseks.

Tegelikult pole tegemist siiski nälgimisega (kuid alguses võib nälg peale tulla küll). Otsustasin selle trendi järele proovida ning filmisin 5 päeva klippe sellest kuidas mul läks ja mida ma sõin. Videode tegemisele mõtlesin juba ammu, aga kuna mu igapäevaelu pole väga sündmusterohke, oli vaja kindlat teemat. Kaamera ees rääkimises ma veel nii osav ei ole, aga sõnum sai siiski edastatud. 🤭

Siin postituses üritan aga pikemalt lahti seletada kõik mida peaksid teadma perioodilise paastumise kohta. 

Mis see on?

Perioodiline paastumine on toitumisharjumus, mitte dieet. Kõige populaarsem variant on 16:8, ehk 16 tundi paastumist ja 8 tundi söömist. Natuke ekstreemsemad variandid on 18:6, 20:4 ja 5:2. Viimase puhul võib 5 päeva nädalas normaalselt süüa ning kahel päeval süüa ainult 500-600 kalorit. Siinkohal tuleks märkida, et need 2 päeva ei tohiks olla järjestikused. 

Iseenesest on kõik väga lihtne, sest kellaajad sätib igaüks ise vastavalt oma graafikule ning mingit piirangut, mida süüa tohib, ei ole. Küll aga tasub oma toidukorrad läbi mõelda, et keha ikka piisavalt valku ja muid toitaineid saaks. 

Paastu ajal tuleks juua ainult vett või jooke, mis sisaldavad alla 5 kalori. Näiteks kohv ja tee ilma suhkruta või Coca-Cola Zero, mille tervislikkuse üle võib vaidlema jäädagi, aga lubatud ta on.

Kuidas see meile kasulik on?

Inimese keha saab tavaliselt energiat toidust. Paastumise käigus saavad kehast aga toiduvarud otsa ning järgmisena hakkab keha energia saamiseks põletama rasvu. Seetõttu on paastumisega võimalik kaalu kaotada ka siis, kui tarbitavad kalorid jäävad üsna normi piiresse.

Enamik inimesi teeb perioodilist paastumist just kaalu langetamise eesmärgil, kuid on tõestatud, et perioodilisel paastumisel on ka muid tervisele kasulikke mõjusid. See:
  • langetab insuliini taset veres, mis omakorda suurendab kasvuhormooni tootmist. Kasvuhormoon aitab taastada rakke ning soodustab lihaskasvu. Pikemas perspektiivis ennetab see ka kortsude teket.
  • ennetab vähki (viide), südamehaigusi (viide), Alzheimeri- ja Parkinsoni tõbe (viide).
  • parandab insuliinitundlikust, mis ennetab 2. tüübi diabeedi teket. Paranenud insuliinitundlikus aitab kontrollida ka näljatunnet.
  • vähendab oksüdatiivset stressi ja parandab kiiremini põletikke kehas.
  • parandab ajutegevust (sealhulgas keskendumisvõimet ja mälu).
Vastupidiselt levinud arvamusele, et hommikusöögi vahelejätmine paneb keha rasvu koguma ja aeglustab ainevahetust, on tõestatud, et lühiajaline paastumine võib vähesel määral ainevahetust kiirendada (viide).

Mida mina sõin?

Ma proovin toituda tervislikult, kuid ma valetaks, kui ütleksin, et ma 100% alati tervislikku toitu söön. Sellepärast vist öeldaksegi, et instagram pole päris elu. Keegi ei tee ju hommikusest viineripirukast pilti, aga mõnusad avokaado-lõhe võikud lähevad kohe storysse.


Hommikusöögiks (mis paastumise korral leiab minu jaoks aset ajavahemikus 12-1) meeldib mulle palju erinevaid asju taldrikule kokku laduda. Näiteks: puder, munad, kirsstomatid, avokaadod, kodujuust. Muidugi on ka päevi kui ma olen laisem ja söön ainult putru või teen endale paar avokaado võikut. (Koos lõhe või ubadega saab neist kõhu täis küll.) Või siis võtan viineripiruka, haha.

Õhtusöögiks olen teinud näiteks: kanawrappe, quesadillasid, tuunikala salatit, riisi kõikvõimalike lisanditega (läätsed, oad, mais, parmesan), kikerherne-kotlette, kinoa salatit, jne jne. Kes retsepte tahab see küsib. Kui Odd süüa teeb, siis söön ka tema tehtud toidu ära. Aga ta on ka tubli ja paneb makaronidele näiteks ube tomatikastmes juurde. :D

Milline on teie suhtumine perioodilisse paastu? Kas suudaksite seda teha? On keegi proovinud ka? 

Postita kommentaar

© LONA-JASMIIN HUNT. Design by FCD.