Valgusrännak: Ellamaa lennukatastroof, elektri vägi ja turvas!

oktoober 12, 2020


Oktoobri alguses oli mul suur rõõm osaleda sellisel üritusel nagu Valgusrännak, millest ma nüüd kangesti teile rääkida tahan. Või, mis rääkida... Sõnadega oleks väga keeruline seda kogemust teile edasi anda. Õnneks oli kohapeal ka päris palju vabatahtlikke, kes üritust jäädvustasid, seega saan nende pildid endale appi võtta. :)

Ma ise väga pildistada ja filmida ei jõudnudki. Olgugi, et ma ennast instagrammeriks pean, meeldib mulle tihti asju kogeda ilma igasuguse telefoni näppimiseta. Ühesõnaga, ma olin kogu rännaku vältel matkajuhi teksti kuulamisega nii ametis, et ei jõudnud kõrvaliste asjadega, nagu telefon, üldse tegeleda. 

Minu jaoks oli Valgusrännak Turbast Ellamaale juba kolmas laternamatk, kuid seekord oli tegemist eriüritusega, mis tähendab, et osalejaid oli umbes 200 ja matka lõpus ootas meid piknik Läänemaa Maitsetega ning eriti uhke küünalde ja lõkete vaatemäng.

Matka alguspunk oli Turba rongijaam, kuhu kogunedes sai igaüks omale meeldivat värvi laterna valida. Mina võtsin seekord sellise nunnu rohekassinise. Et siis teate, kui ise matkale minemas olete, saate minuga matchida või midagi. :D



Neil on muidugi väga suur ja lahe värvivalik. Varasemalt on mul näiteks ka roosa latern olnud. Ja siis kõige esimesel matkal, kus ma käisin, olid neil veel ühevärvilised laternad. 


Kokku olen ma nüüd käinud Seewaldis, Pirital ja Turbas. Seewaldi kohta on mul ka eraldi postitus, kus räägin natuke pikemalt, mida laternamatk üldse endast kujutab. 

Kõik need matkad on olnud väga erinevad ja omamoodi. Käiakse nii metsades kui ka nö. asustatud kohtades. Lisaks sellele, et tegemist on hariva ja aktiivse tegevusega, on laternamatkal ka muid võlusid. Näiteks minu meelest on alati nii naljakas nende laternatega karjas teed ületada või kõrvalistest isikutest mööda kõndida.  Nagu... mida nad küll mõelda võivad? 😃 Matkajuht viskas ise ka nalja, et varasemalt on inimesed neid näiteks usuhulludeks pidanud, kes oma sektiga laternad käes ringi rändavad ja mingeid rituaale teevad vms. Eks see natuke sedamoodi võib paista küll, eriti kui sa pole varem laternamatkast kuulnud ja ei tea mis see on. 





Tavaliselt on iga laternamatka keskel küünaldega kaunistatud teepunkt, kus saab omavahel muljetada ja teed juua, aga Valgusrännakul pakutakse lausa süüa ka. 

Turba Valgusrännaku menüüs olid näiteks frikadellisupp, supp haugipallikestega, kuuseokkakokteil, Noarootsi energiatee, tatra-pohla-kõrvitsa ja õunavaht ning käsitööõlle ja käsitööleivad, millele võis valida mitmeid hõrke katteid peale määrimiseks. 


Matk oli üles ehitatud nii, et teepunkti asemel ootas meid suurejooneline lõpp-punk, mis nägi tõeliselt maagiline välja. Nagu oleks järsku kuskile võlumaale sattunud. No lihtsalt vaadake neid pilte siin all! 😊 Aga nagu ikka piltide puhul, pean tõdema, et päriselus oli see vaatepilt veelgi kaunim.





Kusjuures, mulle teadaolevalt on Laternamatk ainuke omataoline üritus maailmas. Laternamatkade tiim rääkis mulle, et algselt korraldasid nad täiesti tavalisi spordimatkasid, kus põhirõhk oli liikumisel. Ühel hetkel hakkas matkajuht sinna juurde lugusid jutustama ning ajapikku läks lugude osakaal järjest suuremaks. Mingi hetk tuli neil idee teha sama asja pimedas ja laternatega, et oleks ägedam ja maagilisem. 

Minu meelest väga super idee, sest laternad annavad tõepoolest matkale nii palju juurde. Ega ma ise ka igapäevaselt teab mis suur matkaja ei ole, aga laternamatkale lähen hea meelega tagasi.

Muide, järgmine matk, kuhu ma minemas olen, on Valgusrännak Dirhamis. Mulle on Dirhami tuttav kui "see koht, kus Rannamaja filmitakse" ja matkajuht lubas, et ka see saab ära nähtud, aga tuleb välja, et tegelikult on sel kohal väga pikk ja põnev ajalugu! Näiteks asub seal lähedal meres Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater. Teiseks, on Dirhami Rannarootslaste põline asuala ning 30 aastat tagasi, Nõukogude Liidu ajal, oli Dirhami piiritsoon, kuhu sisenemiseks oli tarvis eriluba.

Mina tegelikult polegi kunagi varem Dirhamis käinud, seega ootan tõesti huviga ja saan jälle kogemuse võrra rikkamaks. 

Kokkuvõtteks ütleks ma, et soovitan kõigil vähemalt korra elus Laternamatkal ära käia, sest see elamus on tõesti super. :) 

Muide, hoidke kindlasti silm peal ka minu Instagrammil, sest üsna pea loosin seal välja piletid Dirhami Valgusrännakule!

Pildid: Erik Riikoja ja Kristo Kangur

 *Postitus on valminud koostöös Laternamatkad.ee-ga. 

Instagram

© LONA-JASMIIN HUNT. Design by FCD.